Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Kommunismi
Ehitaja
EK(b)P Kuressaare Rajoonikomitee ja Kuressaare Rajooni
TSN Täitevkomitee häälekandja
Nr. 20
Laupäeval, 23. detsembril 1360 a.
Valmistume hästi Eesti NSV
• •
ülemnõukogu valimisteks
Neil päevil avaldas Eesti NSV
Ülemnõukogu Presiidium seadluse
Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste
määrustiku kinnitamise kohta ja ühes
sellega valimiste määrustiku. Eesti
NSV Ülemnõukogu valimised viiakse
läbi täielikus kooskõlas Stalinliku
Konstitutsiooniga — maailma kõige
demokraatlikuma konstitutsiooniga.
Valimised Nõukogudemaal on järsult erinevad kapitalistlike maade
valimistest sellepärast, et meil valib
töötav rahvas oma riigi kõrgemaisse
võimuorganeisse inimesi enda hulgast.
Tööline, kolhoosnik, kooliõpetaja, teadlane, kirjanik, kunstnik, teenistuja —
nemad on kandidaatideks valimistel
maal, kus rahvas töötab Stalinliku
Konstitutsiooni valgusel. Nad on inimesed, kes on võitnud rahva usalduse ja kellele rahvas rajab oma
lootused võitluses üha jõukama ja
kultuursema elu eest.
Eesti NSV kodanikud valisid Eesti
NSV Ülemnõukogu teise koosseisu
saadikud 16. veebruaril 1947. aastal.
Neid valimisi, mil eesti rahvas valis
esimeseks saadikuks Eesti NSV Ülemnõukogusse seltsimees Stalini, tähistas kommunistide ja parteitute bloki
hiilgav võit. Rahvas tõendas oma
suurt usaldust ja poolehoidu LeniniStalini parteile. Pärast neid valimisi
on Eesti töötav rahvas teinud sotsialistlikus ülesehitustöös väga suuri
edusamme igal elualal. Võrreldes
kodanliku ajaga annab vabariigi tööstus kolm korda rohkem toodangut.
Tänu vennasvabariikide abile on Eesti
NSV põlevkivitööstuse edusammud
eriti suured. Eesti rahval on au anda
kangelaslinnale Leningradile gaasi.
Selle eest saab Eesti NSV Leningradist
mitut liiki keerulisi masinaid ja palju
muud. Suured on edusammud ka haridus- ja kultuurielus.
Samal perioodil on ka Kuressaare
ja Orissaare rajoonis saavutatud murrangulist edu. Meie talurahvas, astunud kolhoositeele, on tunduvalt laiendanud põllupinda ja tõstnud selle
viljakust. Tänu masina-traktorijaamade
ja maaparandusjaama abile on põllutöid olulises ulatuses mehhaniseeritud.
Nende aastate jooksul on saavutanud
üleliidulise kuulsuse Saare kalurid.
Olles tänulikud nõukogude võimule,
bolševike parteile, seltsimees Stalinile,
on Sõrve kalurid pingsas sotsialistlikus võistluses saavutanud üleliidulisi
preemiaid. Endistesse mahajäänud
kaluriküladesse tungib kultuur ja
jõukus suure hooga. Meie rahvas tunnetab nõukogude võimu ajal saavutatud edu põhjal üha selgemini, et
nõukogude korras on rahva õnne
läte. Kõik need edusammud on tehtud rahva poolt valitud ülemnõukogu
ja ülemnõukogu poolt moodustatud
täidesaatva organi — Eesti NSV Ministrite Nõukogu juhtimisel.
25. veebruaril 1951. aastal toimuvad Eesti NSV Ülemnõukogu valimised olukorras, kus nõukogude rahvas
on asunud püstitama kommunismi
hiigelehitusi. Eesti töötav rahvas, võttes valimiste auks uusi sotsialistliku
võistluse kohustusi, aitab nende ehituste püstitamiseks kaasa. Kohalike
nõukogude valimistel, mis viidi läbi
rahva suure aktiivsuse tähe all ja
mil rahvas üksmeelselt hääletas kommunistide ja parteitute bloki kandidaatide poolt, tõestas eesti rahvas
järjekordselt, et ta tahab kogu jõuga
töötada ja võidelda kommunismi ülesehitamise eest. Valmistudes Eesti NSV
Ülemnõukogu valimisteks peavad parteiorganisatsioonid oskuslikult kasutama seda aktiivsust, et rahvas veelgi
teadlikumalt ja paremini ettevalmistatult läheks Eesti NSV Ülemnõukogu
valimistele.
Kuressaare ja Orissaare rajoonis viidi
äsjamöödunud kohalike nõukogude
valimised läbi organisatsiooniliselt paremini kui eelmised, kuid väga olulisi
puudusi esines agitatsioonitöös. See
oli sageli pealiskaudne — ei haaranud
küllaldaselt töötava rahva hulki ega
olnud vajalikult seotud meid ümbritsevast elust võetud konkreetsete näidetega. Olgugi et meil oli häid agitaatoreid nagu A. Saar Torgus, H. Vana
Poidel, M. Veller Kuressaares ja palju
teisi, oli enamus agitaatoreid vaid
agitatsioonipunkti juhatajate käsutäitjaiks. Nad ei selgitanud küllalt järjekindlalt Stalinliku Konstitutsiooniga
antud õigusi, ei agiteerinud nagu vaja
saadikukandidaatide eest. Esines fakte,
kus agitaator isegi ei teadnud, kes on
tema selgitustöö piirkonnas saadikukandidaadiks. Agitatsioonipunktid ei
kujunenud igal pool valimiseelse selgitustöö keskpunktiks. Poliitilisi loenguid viidi kolhoosides, asutustes ja
ettevõtteis läbi juhuslikult. Valimiskirjanduse levitamisele ei osutatud vajalikku tähelepanu.
Need ja paljud teised puudused
olid tingitud sellest, et parteiorganisatsioonid ei asunud valimiste väljakuulutamisel kohe juhtima valimisteks valmistumist. Ettevalmistustöödega
viivitati ja selleks ei olnud välja töötatud kindlat plaani. Kus aga parteiorganisatsioonid, nagu V. Kingissepa
nimelises keskkoolis (sekretär L. Maaker), kohaliku tööstuse kombinaadis
(sekretär A. Janke) töötasid agitaatorite kollektiiviga süsteemikindlalt,
seal töötasid ka agitaatorid paremini.
Enamus parteiorganisatsioonide sekretäre ei huvitunud sellest, milliseid
teadmisi omandasid agitaatorid seminarist ning kuidas nad oma teadmisi
rakendasid valimiseelses selgitustöös.
Valmistudes Eesti NSV Ülemnõukogu valimisteks,peab iga parteiorganisatsioon omama kindla tööplaani, et
viivitamatult alustada laiu töötava
rahva hulki haaravat poliitilist selgitustööd. Põhiliseks ülesandeks on
Stalinliku Konstitutsiooni suurte põhimõtete selgitamine. Selles suures ja
vastutusrikkas töös tuleb viivitamatult
iga agitatsioonipunkt muuta valimiseelse selgitustöö keskpunktiks. Bolševistlik tõesõna peab ulatuma iga töötajani nii kolhoosis, tööstuses kui ka
asutuses. Parteiorganisatsioonidel aga
tuleb agitaatoreid pidevalt kasvatada
ja õpetada, et nad oleksid tõelised
bolševistliku tõesõna kandjad rahvahulkadesse.
On tarvis, et Eesti NSV Ülemnõukogu valimisi võtaks meie rahvas
vastu oma õigusi mõistvate ja kohuseid tundvate valijatena. Selleks pidupäevaks on vaja organiseerida laiaulatuslikku sotsialistlikku võistlust.
Kõike seda tuleb arvestada igal parteialgorganisatsioonil, igal agitaatoril ja
selleks mobiliseerida kogu rahva jõud.
Ulatuslik kultuuriline üritus
Kuressaare ja Orissaare rajoonis on
pikemat aega toimunud pingelised ettevalmistused vabariiklikuks ametiühingute
kunstilise isetegevuse ülevaatuseks. Enne
vabariiklikku ülevaatust viiakse läbi
rajooni ülevaatus, mis toimub homme
algusega kell 19.30 Kuressaare
V. Kingissepa nim. Keskkooli
saalis. Osavõtvate kollektiivide poolt
kantakse ette laule, rahvatantse, võimlemisettekandeid, deklamatsioone, näidendeid jm. Ülevaatusel parimaks osutunud kollektiivid suunatakse vabariiklikule
ülevaatusele Tallinnas.
Isetegevuslased, anname kõik jõud
ametiühingute kunstilise isetegevuse ülevaatuse heaks kordaminekuks!
V. LÄÄTS,
Kuressaare rajooni ametiühingute
kunstilise isetegevuse ülevaatuse
komisjoni liige
I aastakäik
Tutvuti Eesti NSV
••
Ülemnõukogu valimiste määrustikuga
Kohe pärast seda kui jõudsid kohale
keskajalehed, milles oli avaldatud Eesti
NSV Ülemnõukogu valimiste määrustik,
kogunesid Tornimäe külanõukogu Murrangu kalurikolhoosi liikmed kolhoosi
punanurka, et sellega ühiselt tutvuda.
Valimiste määrustik, mille luges ette kolhoosi esimees sm. Pitk, arutati peatükkide viisi üksikasjaliselt läbi.
Murrangu kolhoosi liikmed, kes tähistasid äsjatoimunud kohalike nõukogude
valimisi määratu suure poliitilise ja tööalase aktiivsuse tõusu tähe all, otsustasid
Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste auks
arendada veelgi pingsamat sotsialistlikku
võistlust. Nii võttis kolhoosi eesrindlikuni
paatkond, kes töötab kolhoosi parima
agitaatori paatkonnavanema Juhan Mesipuu juhtimisel endale sotsialistliku võistluse kohustuse — täita 1951. aasta I kvartali kalapüügiplaan hiljemalt 23. veebruariks. Sm. Mesipuu esitas ühtlasi sotsialistliku võistluse üleskutse kõigile kolhoosi
paatkondadele — täita 1951. I kv kalapüügiplaan Eesti NSV Ülemnõukogu
valimiste päevaks. Esitatud üleskutse võtsid kalurid üksmeelselt vastu. Kuna Murrangu kolhoosis on 1951. a. riiklik kalapüügiplaan viidud paatkondadeni, siis
arenevad praegu pingelised ettevalmistustööd 1 kv. kalapüügiks.
Kohustusi võtsid ka põllundusbrigaadi
liikmed 1951. a. kevadkülviks valmistumise osas.
L. RAIMLA
Teedeosakonna punanurgas
Eile hommikul kogunesid teedeosakonna
töötajad järjekordselt punanurka, et ühiselt tutvuda, hiljuti ajalehtedes avaldatud
Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustikuga. Teedeosakonna juhataja sm.
Vidriksmann andis töötajaile lühikese
ülevaate äsjatoimunud kohalike töörahva
saadikute nõukogude valimistest, märkides, et need kujunesid töötava rahva
järjekordseks ühtsuse ja ustavuse demonstratsiooniks veel tihedamast koondumisest bolševike partei ja seltsimees
Stalini ümber. Elavate näidete varal
rääkis ta nõukogude valimissüsteemist —
demokraatlikemast valimissüsteemist maailmas, mille järgi igal kodanikul on õigus
osa võtta valimistest, vaatamata rassilisele ja rahvuslikule kuuluvusele, sotsiaalsele päritolule ja varanduslikule seisundile. Samas tõi ta näiteid kodanlike
maade valimissüsteemidest, kus töötav
rahvas on kõikvõimalike riugastega
eemaldatud riigi valitsemisest ja riigivõimuorganite valimisest.
Järgnevalt andis kõneleja ülevaate
Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustikust, tõstes esile need osad, mis erinevad kohalike nõukogude valimiste
määrustikust. Huviga kuulati kõneleja
iga sõna, ja kui tehti teatavaks järgmise
vestluse aeg, otsustasid töötajad eelseisvate valimiste auks tõsta veelgi töötempot, et tähistada üldrahvalikku pidupäeva uute tootmisvõitudega.
Sidetöötajate koosolekult
Kuressaare Sidekontori punanurgas
valitses eile õhtul suur elevus. Koguneti
selleks, et arutada ühiselt läbi Eesti NSV
Ülemnõukogu valimiste määrustik. Möödunud valimistest ja nõukogude valimissüsteemi demokraatlikkusest kõneles sm.
Tammsalu. Samuti tutvustas ta kuulajaile
äsjaavaldatud vabariigi ülemnõukogu
valimiste määrustikku. Üksmeelselt otsustasid töötajad hakata määrustikku iseseisvalt läbi töötama, et igati teadlikena
minna valimistele.
Ustavus suurele
Stalinile
Rõõmustav teade kommunistide ja parteitute stalinliku bloki võidust kohalike
nõukogude valimistel levis kiirelt kõigis
Tallinna Masinaehitustehase tsehhides.
Uhkusetunne täitis masinaehitajate südameid — nende kandidaadi, rahvaste
suure juhi seltsimees Stalini poolt hääletasid kõik valimisringkonna valijad.
Kell 12 kogunes tehase kollektiiv avarasse mehaanikatsehhi. Miitingu avab
käitiskomitee esimees sm. Koil. Ta õnnitleb masinaehitajaid vankumatu stalinliku
bloki võidu puhul. Sõna võtab valimiste
jaoskonnakomisjoni esimees sm. P. Võit.
Tormiliste kiiduavalduste saatel loeb ta
ette Tallinna Linna Töörahva Saadikute
Nõukogu valimiste linnakomisjoni teadaande. Vaimustatud ovatsiooniga tervitavad miitingust osavõtjad sm. Voiti teadet, et kõik 33. valimisringkonnas hääletanud valijad andsid oma hääle seltsimees Stalini kandidatuuri poolt.
Kõnetooli astub tuntud stahhaanovlane
freesija R. Piilberg.
,,Täna,“ ütleb ta, „saime rõõmustava
teate — suur Stalin valiti üksmeelselt
linnanõukogu saadikuks. See kohustab
meid veel paremini, veel ennastsalgavamalt töötama meie kodumaa hüvanguks. Tähistame Eesti NSV Ülemnõukogu
valimisi uute töövõitudega meie kodumaa auks, bolševike partei auks, suure
Stalini auks!“
Koosolijad tervitavad sm. Piilbergi sõnu
kauakestvate kiiduavaldustega.
„Hääletades seltsimees Stalini poolt,“
ütleb stahhaanovlane-mudelitööline I.
Nevski, „me hääletasime oma õnne poolt,
oma tuleviku poolt. Hääletades seltsimees
Stalini poolt me hääletasime oma kodumaa uue õitsengu poolt, rahu poolt kogu
maailmas. Kogu nõukogude rahvas väljendas nendel valimistel ustavust oma
võimsale kodumaale ja tema geniaalsele
juhile suurele Stalinile.
Peatselt tähistab kogu nõukogude rahvas uut tähtsat päeva — liiduvabariikide
ülemnõukogude valimiste päeva. Meie
mudelitsehh asub tänasest päevast alates
Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste auks
stahhaanovlikule valvele. Meie kohustume
25. veebruariks saavutama oma tsehhile
eeskujuliku tsehhi nimetuse ja kutsume
kogu tehase kollektiivi üles järgima meie
eeskuju. Stahhaanovliku tööga kindlustame rahuüritust.“
Miitingul võtsid sõna tehase direktor
sm. O. Velma ja parteiorganisatsiooni
sekretär sm. J. Tjukin. (ETA.)
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi
SEADLUS
«Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustiku» kinnitamise
kohta
Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium otsustabkinnitada „Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustik44.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. JAKOBSON
Eesti NSV Öiamnõukogu Presiidiumi sekretär V. TELLING
Tallinn, 19. detsembril 1950
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi
SEADLUSEST
Eesti NSV Ülemnõukogu
valimisringkondade kohta
Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvi 21 ja «Eesti NSV Ülemnõukogu valimiste määrustiku» paragrahvide 25 ja 26 alusel
moodustada järgmised Eesti NSV Ülemnõukogu valimisringkonnad :
Kuressaare rajoon
Kuressaare linnavalimisringkond nr. 60.
(Keskus — Kuressaare Linna TSN Täitevkomitee.)
Kuressaare linn.
Lümanda valimisringkond nr. 61.
(Keskus — EK(b)P Kuressaare Rajoonikomitee.)
Anseküla, Atla, Kärgi, Kihelkonna,
Koimla, Kärla, Lümanda, Tagamõisa,
Tiirimetsa ja Torgu külanõukogu.
Kaarma valimisringkond nr. 62.
(Keskus — Kuressaare Rajooni TSN
Täitevkomitee.)
Aste, Eikla, Kaali, Kaarma, Kuressaare,
Mustjala, Paadla, Pidula, Pihtla, Randvere, Sauvere, Tahula, ,Tõlluste ja
Võhma külanõukogu.
Orissaare rajoon
Orissaare valimisringkond nr. 71
(Keskus — Orissaare Rajooni TSN
Täitevkomitee.)
Audla, Hellamaa, Liiva, Maasi, Orissaare,
Piiri, Pöide, Pöitse ja Tornimäe külanõukogu.
Leisi valimisringkond nr. 72.
(Keskus — EK(b)P Orissaare Rajoonikomitee.)
Kallemäe. Laimjala, Leisi, Metsküla,
Panama, Pärsamaa, Ranna, Sassi ja Valjala külanõukogu.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. JAKOBSON
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. TELLING
Tallinn, 21. detsembril 1950. a.
NÕUKOGUDE KODUMAAL
Kasahstani kolhooside suured
tulud
A lm - A ta. (TASS.) Kasahstani koi
hoosid on alustanud aastaaruannete koos
tärnist. Sõjajärgse stalinliku viisaastaku
viimase aasta tulemused oa rõõmustavad
Külvipinda on laiendatud kümnete tuhan
dete hektaaride võrra, on suurenenud
ühisloomade arv, kasvab põllumajandus
hku tootmise kultuur. Peaaegu kõigis põl
lundustsooni kolhoosides on võetud kasu
tusele heinavälja külvikorrad. 75% külvi
pinnast oli seemendatud sordiseemnega
Kolhoosid said hea teravilja ja tehniliste
kultuuride saagi. See andis võimaluse
müüa riigile palju miljoneid puudasid
vilja mullusest rohkem.
Paraneb ka karja tõuline koosseis. Peenevillaliste lammaste arv suurenes 1940. aastaga võrreldes vabariigis peaaegu kolmekordseks, tõuvelste ja tõuhobuste arv
viiekordseks.
Kasahstani kolhoosid saavad miljonilisi
tulusid. Alma-Ata oblasti Lutš Vostoka
põllumajandusliku artelli aastatulu on üle
viie miljoni rubla. Miljonäriks on saanud
ka Ida-Kasahstani oblasti Kirovi rajooni
Stalini-nimeline kolhoos. Ta kogus kogu
külvipinnal 108 puuda vilja hektaarilt.
Üksikud brigaadid kasvatasid 150-180puadase saagi. Kolm aastat järjest annab
põllumajanduslik artell kolhoosnikutele
normipäeva kohta 4-5 kilogrammi vilja.
Paljud vabariigi kolhoosid saavad miljonllisi tulusid ainuüksi loomakasvatusest.
Külvikorrad ühendatud
kolhoosides
i šl n j ov. (TASS.) Moldaavia NSV
Põllumajanduse Ministeerium kinnitas
Volontirovka rajooni Dimitrovi-nlmellse
ühendatud kothoosi külvikorraplaani. Põllumajanduslikul artellil on enam kui 3 000
hektaari maad. Külvikorra Iga põllu pind
on nüüd kaks ja pool korda suurem kui
enne ühendamist. 300 hektaaril on söödakülvikorra põllud. Järve kaldal on aedviljamaad. Kolhoosnikutel on kavas laiendada lähemate aastate jooksul aedade ja
viinamarjaistanduste pindala kolmekordseks. On eraldatud maatükk mooruspuusalu alla. Maakorraldajad on võtnud arvesse ka küla ümberplaneerlraise vajadust.
Jõe kaldal on määratud suur tükk maad
uute tänavate rajamiseks ja elumajade
ehitamiseks.
Vabariigi ühendatud kolhoosides töötab
praegu 35 maakorraldussalka. Kümnetes
põllumajanduslikes artellides on juba
koostatud uued maaplaanid. Põldude keskmine pindala suurenes pärast ümberplaneerimlst kahekordseks.
Ühendatud kolhoosi tulevik
Kiiev. (TASS.) Viis Brovarõ rajooni
põllumajanduslikku artelli ühines hiljuti
Molotovi-nimeliseks kolhoosiks. Paljuharulise suurmajapidamise põllud võtavad
oma alla 11000 hektaari. Kolhoos saab
tänavu ligi 3,5 miljonit rubla tulu.
Põllumajandusliku artelli juhatus ja eriteadlased koostavad praegu perspektiivplaani lähemaks viieks aastaks. St lle
plaani projekti arutati hiljuti kolhoosiaktiivi koosolekul.
Kolhoosi põbimajandusharuks kavatsetakse jätta loomakasvatus, mis peab
1955. aastal andma enam kui 8 miljonit
rubla tulu. Ligi 2,5 miljonit rubla annab
teravlljakasvatus, 1,5—2 miljonit — aedviljakasvatus ja ligi 3 miljonit aiandus,
viinamarjakasvatus, kalakasvatus ja teised majandusharud.
Perspektiivplaani projektis pühendatakse palju tähelepanu kolhoosi territooriumile. Projektis on ette nähtud kõigi
põllumajandusliku artelli liikmete asumine Gogolevo kolhoosi linna. Siia ehitatakse uued mugavad elumajad. Liuna
keskele tuleb kool ja lasteaed. Oa kavas
organiseerida ehitusmaterjalide ettevõtted.
Tuleval aastal alustatakse kolhoosi uute
majapidamishoonete ja raadiosõlme ehitamist.
 

Baip PDF test - 1/4

Next